SAJANDI SUURIM DILEMMA

Ma olen juba 2 tundi pead vaevanud küsimuse üle, kas panna kingad või ei? Peaksin ka mainima, et PUKA pidu on. IKKAGI PUKA : D Suve viimane pidu siin siiski. Ei oska isegi ennustada kuidas tänane õhtu lõppeda võib.

Tegelt peaks mainima, et ainult väga blond suudaks kaks tundi mõelda sellele, kas panna kingad või ei, kui ta teab, et on injured ja ei saa seda niikuinii teha.

: )

"ta tõstab käe ja varjab taas näo, siis tõuseb ta trepilt ja huultelt kostub vaikselt Sind ikka ma armastan..."
Ikka ja jälle olen käima pannud toe tagi plaadi, mis on minu jaoks üks viimase aja parimad plaate, mis eestlased välja andnud, niiet respekt mehed!

Riiias käisime.

Käisime klassiga Riias, õigem oleks öelda väikse osaga meie klassist. Alguses ma kahtlesin, kas otsus minna oli õige, kuna meie klass pole kunagi just kõige paremini läbi saanud, kuid kus Sa sellega. Nende 9 aasta jooksul pole mul toredam nendega olnudki. Vaata, et kahetsema ei hakkanud otsust Pukast ära minna. Aga jah alustasime sõiduga hommikul kell 7, muidugi magasin ma sisse ning hommikusest pea pesemisest ei tulnud midagi välja. Praegu peaksin tänama Josti, tänu tema kõnele ma üldse ärkasin. Sõit oli mõnus ning naerda sai palju, nagu KEK-i aegadel, kes teab see teab. : D Esimene peatus oli loomaaias. Koht, kuhu ma mingi hinna eest minna ei tahtnud, esiteks sest olin käinud ja teiseks loomad ei meeldi mulle. Ja siis hakkas see pinda käimine, et ma tuleksin, lõpuks paar inimest lihtsalt tirisid mu väravatest sisse. Lõpuks ma seda ei kahetsenudki niipalju. Järgmiseks käisime linna peal, vanalinnas pigem tegelt. Teised ostsid stokist pitsat, aga meie Alari ja Agnega ikka nagu maakad ostsime rukkipala, atleet sulajuustu, singiviile ja juustu. Aga samas seal maas istuda ja süüa oli väga hea. Päeva vb kõige naljakam osa oli Lidos, käisime uisutamas. Jost oli esimest korda uiskudel. Ta oli tõesti nagu lehm libedal jääl. Ega ükski meist püsti jäänud, kõik ikka korra kukkusid. Viimane peatus-Alfa, tsillisin ringi Alari ja Agnega, üritasime leida räpiriiete poodi, aga vaat ei leidnud. Eks oli Rimis ka lõbus seik, kus riiakatele valetasin, et olen 19, et nad mulle gini ostaks, ajasin neile, et ID jäi koju ja nad uskusid. Tagasisõit oli väga meeldejääv ning koju jõudes olime veel natukene õues. Tõsiselt hea tunne oli, leppisime veel kokku, et laupäeval läheme Kaidari juurde maale peole.

Igatahes selle postituse pühendan Agnele, Alarile, Kaidarile, Taavile ja Jostile.

Alariga.

Taaviga.