Kell on 2:19 ja mida teen mina? Istun arvutis ja kirjutan blogisse, kuhu ma pole juba tükk aega midagi kirjutanud. Pole viitsimist olnud nooh. Millest üldse alustada? Mul on täna nii imelik tuju. Kuidagi üksi on olla, vaikne. Kõik, mis toimub justkui läheks minust vaikselt mööda. Ja iga nõme pisiasi ajab mind närvi. Näiteks tvst tulevad seebikad, cmooooon. Midagi uut võiks juba välja mõelda. Igal pool sama stsenaarium. SA OLED SEDA TEINUD? TE TEGITE SEDA???? Omg, miks peab üldse siukest jama eetrisse laskma? Ja siis veel ajab närvi, et juuksed on nii elektrit täis ja mu näonahk on hullem kui miniväli. Ja siis mind ajab närvi, et on reede õhtu ja ma ei teinud mitte midagi, ja kõige enam ajab mind närvi, et esmaspäevast hakkab jälle KOOL!!! Ma ei taha sinna minna, see on nii vangla, ma tahaks, et gümna juba läbi oleks ja ma saaks teha asju, mida ma tahan, mitte õppida pealesunnitult asju, mis mind ei huvita... Täna uinungi mõttega-MA EI TAHA KOOLI!

TALV

Oh, ma nagu täna tunnen nii talve lõhna ja talve õhku. Hommikul ka, autoaknad olid jääs ja asfalt õrnalt ja muru oli jumala valge. Ei jõua ära oodata seda esimest lund, isegi kui see pikalt maha ei jää. Alustasin ka vaikselt talvega juba, panin paksud püksid jalga. Nii mõnus oli. KÕIGE MÕNUSAM!!! LUMI TULE!