kas ma olen imelik.. ?

kui ma ei usu ufosi? kui ma ei usu jumalat? kui ma ei usu elu pärast surma? kui ma ei usu mingeid ingleid and stuf? kui ma ei usu uuestisündi? ja veel sadu ja sadu asju. Need näited tõin sp, et viimasel ajal tunduvad need nii aktuaalsed. Loed kellegi blogisi v oled kuskil foorumites ja mingid lohhid kuulutavad siukest jama. okei, õel ei tohi olla, sorri. Hmm, okei, mitte lohhid vaid "inimesed, kes usuvad siukest paska", on parem? Või veel hullem, inimesed, kes on määratud surema nt. vähki, arvavad, et kui meditsiiniline ravi ei aita, siis usk aitab või mingi tsurka, kes end sensitiiviks peab. Kui sellised asjad raviks, siis sama hästi võiks ka paljud muud asjad lihtsamalt käia. Näiteks 10 minuti pärast hakkab ajaloo töö ning Sa pole õppinud ja pole aimugi millepeale see tuleb. Pole lootust 3gi saada ja aega on liiga vähe, et õppida, Su aeg on otsas, Sa oled valmis kahte saama, aga kui töö kätte saad, siis iseenesest käsi kirjutab kõik õiged vastused ja Sa saad viie. a tegelt selliste asjade nimel võiks uskuma hakata isegi. : D Ma usun, et paljud, vnoh enamus inimesi annaks kõik, et usk ja tahe muudaks asju (isegi mina), aga kõik(v vähesed) teavad, et see pole VÕIMALIK. Ma vihkan neid inimesi, kes tahavad midagi, aga ise ei viitsi selleks midagi teha, MITTE MIDAGI(btw ma olen ise ka selline). jah, ma vihkan ennast. Tegelt vist polegi palju asju elus nii kättesaamatud kui pingutaks. Lihtsalt natukene. Vahepeal võiks lihtsalt keegi öelda mida teha ja mida mitte ning mida jätta ütlemata ja mida mitte. Või oleks siis liiga lihtne? Ilmselt oleks. Ma tean, täiesti pointless postitus, mis lõpeb ka täiesti pointless koha peal, aga 6 päeva ainult!!! : )

Tahaks seda ja seda...

.. ja siis tahaks röövida kellegi auto ja tagasi vaatamata kaugele sõita, et ma ei peaks taluma enam neid valesid pilke teiste poolt ja, et ma ei peaks muretsema ühegi töö pärast, et oleks suvi ja päike paistaks ja saaks olla kõige paremate inimestega ükskõik kus ja ükskõik kui kaua ja, et keegi ei mõistaks Sind hukka millegipärast ja, et saaksid nautida parimaid sööke ja jooke ja alkohoolseid jooke kõige paremate inimestega, keda Sina ja Sinu arust terve maailm teab ja tunneb ja, et igal hommikul saab magada niikaua kui on und ja, et ärgates saaks voodis vedeleda niikaua kui tahad ja kui keegi on kaugel saad alati külla minna, sest pole ühtegi takistust ja, et keegi ei sunni vara koju tulema ja, et ei peaks pool ööd mõtlema välja vabandusi mitte kooli minna ja, et ei peaks vähkrema ja lugema minuteid, et tund lõpeks kuigi on käinud vaid 5 minutit ja, et saaks näha palju erinevaid inimesi ja nendega tuttavaks saada ja kohata vanu tuttavaid utoopilistes kohtades ja, et enam ei peaks igapäev nägema mitu tundi samu inimesi ja, et saaks minna alati välja ja jalutada kasvõi kümneid kilomeetreid hea sõbraga kella vaatamata ja olla igal ajal Sina ise ja põgeneda ükskõik kuna eemale argipäeva elust ja, et ei peaks pingutama mitte millegi nimel, sest head ei saa siis ka kui pingutad ülekõige ja, et palju tihedamini oleks võimalus näha neid NIIII häid inimesi, kes on kaugemal, kuid peaaegu alati rohkem olemas kui need, kes lähedal ja, et saaks igakell minna poodi kellegi heaga ja osta mõned õlled ja siis kuskil random kohas need ära juua.. jah tahaks lihtsalt vabadust kõigest

nullpunkt

Võtsin siis eile kella poole 23 ajal v 23 ajal, ei teagi, selle raamatu kätte, lõpetasin lugemise poole 3 ajal, sain läbi. Bow, ootasin vist liiga palju sellelt raamatult, lugesin igaltpoolt, et Oiii nii üüüber hea raamat, aga minu jaoks oli see kuidagi liiga tüüpiline. On mingi vend kellel järsku kõik sitasti veab ja siis veel järsemalt kui sitasti läks, hakkab kõik paremini minema ning lõpuks oli ta maitea mingi krdi bändi lookirjutaja ja klassipriimus ja kõik armastasid teda ja pere sai uuesti pereks. Liiiga tüüpiline. Ma ei ütle, et oli sitt raamat, aga lihtsalt liiga tüüpiline stsenaarium(pole päris õige sõna, mida kasutada, aga pohhui käib kah). Sama nagu nendes mr properi ja arieli reklaamides(pole kindel kas neis), särgile ilmub ulme suur ja kole plekk ja siis on kulminatsioon, ema on närvis ja siis hüppab välja mingi mehike ja lõpus juhtub ikka sama, wow, särk on puhas.
Muidu selleni, et saan olla ühtede parimate inimestega, keda tean(terve maailm võiks teada), on jäänud ainult 9 päeva. Terve nv saan nendega olla. Ütlen ausalt, ma loen päevi, telefoni ekraanil on ka kirjas mitu päeva jäänud on. Ma usun, et 3.veebruari õhtul lähen ka varem magama, et 4. kiiremini kätte jõuaks. A ja siis nendega olles tahaks aja ka veitsaks seisma panna, et saaks kauem nendega olla. Olen nagu väike laps, kes ootab jõule.
Vahepeal on mõnus haige olla, nagu paradiis on praegu. Ema ja isa voodis lebos ainult, ema toob kõike, teeb kõike. Tüütav on ainult see, et ta helistab mulle töölt peaaegu iga 5 minuti tagant, et küsida, kuidas mul olla on. Kuradi hea on tegelt kodus elada, aga järgmist aastat tahaks ikka. Oma vennaga koos elada, ülipörff. Nagu elaks üksi ja ta ei keelaks ka mitte midagi mulle, aga mina talle küll keelaks ja õppima sunniks ka, sest ta nii lohh, ise hui ta õpiks.
Aaaaaa mul saab autokoool läbi varsti, sõidutunde ainult on veel, kena. Pole see 18 ka enam kaugel, varsti olengi vana muld juba. Üldse muutuks kõik nagu paremaks. Pole nii head tunnet ammu sees olnud nagu praegu, hea on olla ja kõik tundub täna parem.

I sometimes miss what we shared. I mean I miss the things we did and how much we laughed and talked. This feeling that we could talk for hours about everything and anything, and there isn`t problem with the ankward silence in the middle. Sometimes I just can`t forget all the ridiculous stuff we did and suppose to do. Stupid or not, it was just so good. Endless nights, real talks, all topics, the "remember whens", I remember it all. And it`s funny what life does, how it could give You good things and take it away when wants. I can`t get it out of my mind that You grow apart from people and that good things come to and end anyway. But along the way, I learned one thing about life; after a long road You are alone, no matter what, but You just gotta pick Yourself up and learn how to move on.

Miinused ja plussid.
Kumb siis tähtsam on, kas see, et palju väikseid miinuseid v see, et paar ÜLISUURT plussi?? Bow, ei teagi. Kell on niipalju, et mul on uneaeg, aga ma ei saa magada. Lihtsalt ei saa. Mõtlen ja mõtlen niiiiipaljudele asjadele, headele asjadele mis võiks olla ja mis mitte.



and like Keith said: "Life sucks anyway."


: D

Lugesin oma venna ja ta gf-i blogi (kui nende kohta saab paar öelda)

Kirjutan siis oma viimase aja muljetest teie suhte kohta. Ma ei ole muidugi õel ja kuri inimene, aga ma küsin ühe küsimuse: kas te olete idioodid? Ok, sorri bro, Sa ilmselt lööd mu maha, kuna ma pean kirjutama, et ma lugesin 1 päev nats teie msni vestlust (täpsemalt oli see 1 päev 10 minutit tagasi). Mul ei jää ju muud üle ku Sa ei ütle, mis juhtunud on. Niisiis kõigepealt tahan ma öelda, et ma pole küll mingi armuekspert, aga kas te kumbki üldse teate, mis on suhte juures üks kõige tähtsamaid asju? USALDUS!! Sina, tüdruk, Sul on poiss selleks, et rääkida talle, mis Sind vaevab, mitte vastata ta küsimuse peale "mis viga?", et "mai taha rääkida", "mai viitsi rääkida". Ja mida te ulute sp, kui teie tüdruk v poiss saab kellegagi hästi läbi, issand kui Sa teda usaldad, siis Sa tead, et ta ei peta. Teiseks vahepeal nagu Tüdruk ei viitsiks teha midagi Poisi nimel, isegi mitte välja tulla vaid läheb pigem kellegi teisega. Tra teie tülid on nagu naljanumber. Ma mõtlen, et te vist olete pm üle aasta kõvasti koos olnud va see lühike paus, mis teil oli, aga nagu ma Tüdruku blogist lugesin siis Sa nii kahetsed seda, mis tegid ja tahad neid vigu heastada, aga mille kuradiga Sa neid heastad? Pidevate mõttetute tülidega? jaaaa, nüüd on küll kõik heastatud. Tra kui Sa ütled need 3 sõna, see pole mingi heastamine, mõlemad peate näitama, et pingutate. Lisaks olete te nagu lasteaialapsed, te olete tülis, ma vean kihla, et te isegi ei tea ise enam millepärast ja te ei räägi 11-ga, sest kumbki ei julge. Raudselt. Miks te siis üldse pingutate? Ega suhe ei hakka toimima sellest, kui te mõlemad emotsete ja mis kõige hullem- üks emotseb mul kodus. Niimoodi, et mai julge vahepeal midagi öeldagi, isegi küsida,sest siis tuleb sealt mingi "MIDA SA TAHAD??" ja siis ma ei viitsi enam isegi lõugama hakata, et ära mõlise vms, sest ma saan aru, et te olete veel noored ja lollid. : D (ise olen ilgelt vana, tark ja kogenud), aga ma lihtsalt räägin, et te peaks veits mõtlema ka, mis on elus oluline ja suhtes oluline ja mis pole. Kõigepealt muidugi oleks teil aeg aru saada, et kui suhe on, siis ei pea enam üksi olema, ei saa enam üksi olla, ei suuda ega taha. Umbes nagu väiksena said ilma rinnahoidjata käia, aga nüüd enam ei saa mitte kuidagi ilma selleta. Maitea kas saite pointist aru. : D ja üleüldse kas see, mida kirjutasin teile kuidagigi kohale jõudis. Aga igatahes nii on.




(oi ma veel saan oma venna käest kui ta seda loeb ja veel enam saan ma tema gf-i käest kui tema seda kunagu lugema juhtub) : D

Ma olen siin igalpool twitteris ja bloggeris ja feissbuukis ja kus iganes lugenud, kuidas kõik annavad endale mingeid uusaasta lubadusi? nahhuj? nkn keegi neid ei täida, sorri, aga nii on. Ma küll ei viitsi mingit jama endale ja teistele kokku lubada. Ma kavatsen süüa, juua, pissida, laiselda, viriseda, mõliseda, puududa, külmetada, veelkord süüa, raisata, elada, alkohoolida, rikkuda, täpselt sama palju, kui ma tahan. Mitte mingite totakate normide järgi, mida ma endale lihtsalt seepärast seadnud olen, et on 1.jaanuar, vahet sel on? Ma võin krdiiiiii lubada lihtsalt 12.mai v 17.juuli v 28.september ka, et hakkan dieeti pidama (psh ma ei lubaks seda nkn never). Eriline sündmus küll see 1.jaanuar, wuhuuu euro, oleme wannabed, tahame olla suurriik. Pean ka nüüd maa ja ilma siia kokku lubama? "oiii muudan end ja hakkan paremaks inimeseks" my ass hakkan või keegi teine hakkab, ei saa asju muuta seepärast, et mingi idiootne kuupäev on, asju saab muuta tahte mitte aja järgi.

jeah. @leelo place, ta ikka ulme maun vahepeal. Istun voodil, olen facebookis, tema istub voodi äärel ja irnub omaette "Miks Sa mind ei armasta?", niimoodi umbes 10 korda, vahepeal "miks?????". Mul hakkab imelik juba. Loll blond NAINE, EIT, tema kohta võib hoopis öelda IQ=0. Ajupuudega. : D Erki on Pukas, üle 1000 aasta näeb teda ka, ta elab tallinnas btw. Samas Alari, kes peaks olema mu parim sõber, kes elab must vähem kui kilomeetri kaugusel, teda nägin ma viimati ta sünnipäeval, täpselt siis kui Erkitki. jah, alari on lohh, enam ma Su nime suure tähega ei kirjuta. Eile oli normal päev, siidreid ja õllesi läks täna kõrist ikka nats alla (loe: päris mitu), ja nüüd TO DO TODAY ON: osta andryle õlle! To do sel vaheajal on PALJU ASJU, täna hakkan õppima. Sitt oli magada ka, kuum oli ja Leelo tegi unes imelikke hääli. : D seksi vast sai, kes teab noh. Ma olen kade Leelo peale. : D : D "Mai viitsigi mõelda enam, Sa oled nii.. türa maitea, tra Sa oled nii loll inimene. DEBIIILIK!!!" Ma peaks filmima teda kunagi. "Miks Sa nii närviline oled kogu aeg? No ütle nüüd, kogu aeg Sa närvitsed, on Sul nii närviline elu?" Enda arust on ta vist mingi kuulus tsitaadimeister, istub voodi äärel, jalg üle põlve, vaatab aknast välja ja pillub neid sügavaid lauseid. Andry blogist jäi meelde üks hea lause ka: ma tänan Sind!!! Leelo.

Hea tunne on, ärkasin kell 15 läbi, vanemate voodis, beat that! Mõnus uni oli viimased mõned tunnid, kuigi mul ei ole õrna aimugi, kuidas ma sain siia voodisse. Triinu ütles, et ma ärkasin mingi aeg ülesse ja lõugasin oma venna peale(what???), et ta istub liiga palju arvutis ja saatsime 11 p*tsi ja läksin minema, tema magas edasi ja kui ärkas, et koju minna, siis ma olin diivanil maganud. Imelik, kui ise ülesse ärkasin siis olin vanemate voodis. Ma olen siiamaani siin. Terve voodi on mandariinikoori täis. Ema seda näha ei tohi. Hea on olla. Aknast välja on nii mõnus ja soe vaadata. What, kuidas saab lume vaatamine sooja tunde tekitada? Ema tegi mingit kohvi mulle just, vaht on peale ja sokolaadi tükid or smth. Päris hea on,kohvi ma ei joo, aga see on hea. Homme pean Tartu minema, autokool, joujes!!! Olengi nüüd üks päevablogija, aga mis teha vähemalt ei emo.