kas ma olen imelik.. ?

kui ma ei usu ufosi? kui ma ei usu jumalat? kui ma ei usu elu pärast surma? kui ma ei usu mingeid ingleid and stuf? kui ma ei usu uuestisündi? ja veel sadu ja sadu asju. Need näited tõin sp, et viimasel ajal tunduvad need nii aktuaalsed. Loed kellegi blogisi v oled kuskil foorumites ja mingid lohhid kuulutavad siukest jama. okei, õel ei tohi olla, sorri. Hmm, okei, mitte lohhid vaid "inimesed, kes usuvad siukest paska", on parem? Või veel hullem, inimesed, kes on määratud surema nt. vähki, arvavad, et kui meditsiiniline ravi ei aita, siis usk aitab või mingi tsurka, kes end sensitiiviks peab. Kui sellised asjad raviks, siis sama hästi võiks ka paljud muud asjad lihtsamalt käia. Näiteks 10 minuti pärast hakkab ajaloo töö ning Sa pole õppinud ja pole aimugi millepeale see tuleb. Pole lootust 3gi saada ja aega on liiga vähe, et õppida, Su aeg on otsas, Sa oled valmis kahte saama, aga kui töö kätte saad, siis iseenesest käsi kirjutab kõik õiged vastused ja Sa saad viie. a tegelt selliste asjade nimel võiks uskuma hakata isegi. : D Ma usun, et paljud, vnoh enamus inimesi annaks kõik, et usk ja tahe muudaks asju (isegi mina), aga kõik(v vähesed) teavad, et see pole VÕIMALIK. Ma vihkan neid inimesi, kes tahavad midagi, aga ise ei viitsi selleks midagi teha, MITTE MIDAGI(btw ma olen ise ka selline). jah, ma vihkan ennast. Tegelt vist polegi palju asju elus nii kättesaamatud kui pingutaks. Lihtsalt natukene. Vahepeal võiks lihtsalt keegi öelda mida teha ja mida mitte ning mida jätta ütlemata ja mida mitte. Või oleks siis liiga lihtne? Ilmselt oleks. Ma tean, täiesti pointless postitus, mis lõpeb ka täiesti pointless koha peal, aga 6 päeva ainult!!! : )

Tahaks seda ja seda...

.. ja siis tahaks röövida kellegi auto ja tagasi vaatamata kaugele sõita, et ma ei peaks taluma enam neid valesid pilke teiste poolt ja, et ma ei peaks muretsema ühegi töö pärast, et oleks suvi ja päike paistaks ja saaks olla kõige paremate inimestega ükskõik kus ja ükskõik kui kaua ja, et keegi ei mõistaks Sind hukka millegipärast ja, et saaksid nautida parimaid sööke ja jooke ja alkohoolseid jooke kõige paremate inimestega, keda Sina ja Sinu arust terve maailm teab ja tunneb ja, et igal hommikul saab magada niikaua kui on und ja, et ärgates saaks voodis vedeleda niikaua kui tahad ja kui keegi on kaugel saad alati külla minna, sest pole ühtegi takistust ja, et keegi ei sunni vara koju tulema ja, et ei peaks pool ööd mõtlema välja vabandusi mitte kooli minna ja, et ei peaks vähkrema ja lugema minuteid, et tund lõpeks kuigi on käinud vaid 5 minutit ja, et saaks näha palju erinevaid inimesi ja nendega tuttavaks saada ja kohata vanu tuttavaid utoopilistes kohtades ja, et enam ei peaks igapäev nägema mitu tundi samu inimesi ja, et saaks minna alati välja ja jalutada kasvõi kümneid kilomeetreid hea sõbraga kella vaatamata ja olla igal ajal Sina ise ja põgeneda ükskõik kuna eemale argipäeva elust ja, et ei peaks pingutama mitte millegi nimel, sest head ei saa siis ka kui pingutad ülekõige ja, et palju tihedamini oleks võimalus näha neid NIIII häid inimesi, kes on kaugemal, kuid peaaegu alati rohkem olemas kui need, kes lähedal ja, et saaks igakell minna poodi kellegi heaga ja osta mõned õlled ja siis kuskil random kohas need ära juua.. jah tahaks lihtsalt vabadust kõigest

nullpunkt

Võtsin siis eile kella poole 23 ajal v 23 ajal, ei teagi, selle raamatu kätte, lõpetasin lugemise poole 3 ajal, sain läbi. Bow, ootasin vist liiga palju sellelt raamatult, lugesin igaltpoolt, et Oiii nii üüüber hea raamat, aga minu jaoks oli see kuidagi liiga tüüpiline. On mingi vend kellel järsku kõik sitasti veab ja siis veel järsemalt kui sitasti läks, hakkab kõik paremini minema ning lõpuks oli ta maitea mingi krdi bändi lookirjutaja ja klassipriimus ja kõik armastasid teda ja pere sai uuesti pereks. Liiiga tüüpiline. Ma ei ütle, et oli sitt raamat, aga lihtsalt liiga tüüpiline stsenaarium(pole päris õige sõna, mida kasutada, aga pohhui käib kah). Sama nagu nendes mr properi ja arieli reklaamides(pole kindel kas neis), särgile ilmub ulme suur ja kole plekk ja siis on kulminatsioon, ema on närvis ja siis hüppab välja mingi mehike ja lõpus juhtub ikka sama, wow, särk on puhas.
Muidu selleni, et saan olla ühtede parimate inimestega, keda tean(terve maailm võiks teada), on jäänud ainult 9 päeva. Terve nv saan nendega olla. Ütlen ausalt, ma loen päevi, telefoni ekraanil on ka kirjas mitu päeva jäänud on. Ma usun, et 3.veebruari õhtul lähen ka varem magama, et 4. kiiremini kätte jõuaks. A ja siis nendega olles tahaks aja ka veitsaks seisma panna, et saaks kauem nendega olla. Olen nagu väike laps, kes ootab jõule.
Vahepeal on mõnus haige olla, nagu paradiis on praegu. Ema ja isa voodis lebos ainult, ema toob kõike, teeb kõike. Tüütav on ainult see, et ta helistab mulle töölt peaaegu iga 5 minuti tagant, et küsida, kuidas mul olla on. Kuradi hea on tegelt kodus elada, aga järgmist aastat tahaks ikka. Oma vennaga koos elada, ülipörff. Nagu elaks üksi ja ta ei keelaks ka mitte midagi mulle, aga mina talle küll keelaks ja õppima sunniks ka, sest ta nii lohh, ise hui ta õpiks.
Aaaaaa mul saab autokoool läbi varsti, sõidutunde ainult on veel, kena. Pole see 18 ka enam kaugel, varsti olengi vana muld juba. Üldse muutuks kõik nagu paremaks. Pole nii head tunnet ammu sees olnud nagu praegu, hea on olla ja kõik tundub täna parem.

I sometimes miss what we shared. I mean I miss the things we did and how much we laughed and talked. This feeling that we could talk for hours about everything and anything, and there isn`t problem with the ankward silence in the middle. Sometimes I just can`t forget all the ridiculous stuff we did and suppose to do. Stupid or not, it was just so good. Endless nights, real talks, all topics, the "remember whens", I remember it all. And it`s funny what life does, how it could give You good things and take it away when wants. I can`t get it out of my mind that You grow apart from people and that good things come to and end anyway. But along the way, I learned one thing about life; after a long road You are alone, no matter what, but You just gotta pick Yourself up and learn how to move on.

Miinused ja plussid.
Kumb siis tähtsam on, kas see, et palju väikseid miinuseid v see, et paar ÜLISUURT plussi?? Bow, ei teagi. Kell on niipalju, et mul on uneaeg, aga ma ei saa magada. Lihtsalt ei saa. Mõtlen ja mõtlen niiiiipaljudele asjadele, headele asjadele mis võiks olla ja mis mitte.



and like Keith said: "Life sucks anyway."


: D

Lugesin oma venna ja ta gf-i blogi (kui nende kohta saab paar öelda)

Kirjutan siis oma viimase aja muljetest teie suhte kohta. Ma ei ole muidugi õel ja kuri inimene, aga ma küsin ühe küsimuse: kas te olete idioodid? Ok, sorri bro, Sa ilmselt lööd mu maha, kuna ma pean kirjutama, et ma lugesin 1 päev nats teie msni vestlust (täpsemalt oli see 1 päev 10 minutit tagasi). Mul ei jää ju muud üle ku Sa ei ütle, mis juhtunud on. Niisiis kõigepealt tahan ma öelda, et ma pole küll mingi armuekspert, aga kas te kumbki üldse teate, mis on suhte juures üks kõige tähtsamaid asju? USALDUS!! Sina, tüdruk, Sul on poiss selleks, et rääkida talle, mis Sind vaevab, mitte vastata ta küsimuse peale "mis viga?", et "mai taha rääkida", "mai viitsi rääkida". Ja mida te ulute sp, kui teie tüdruk v poiss saab kellegagi hästi läbi, issand kui Sa teda usaldad, siis Sa tead, et ta ei peta. Teiseks vahepeal nagu Tüdruk ei viitsiks teha midagi Poisi nimel, isegi mitte välja tulla vaid läheb pigem kellegi teisega. Tra teie tülid on nagu naljanumber. Ma mõtlen, et te vist olete pm üle aasta kõvasti koos olnud va see lühike paus, mis teil oli, aga nagu ma Tüdruku blogist lugesin siis Sa nii kahetsed seda, mis tegid ja tahad neid vigu heastada, aga mille kuradiga Sa neid heastad? Pidevate mõttetute tülidega? jaaaa, nüüd on küll kõik heastatud. Tra kui Sa ütled need 3 sõna, see pole mingi heastamine, mõlemad peate näitama, et pingutate. Lisaks olete te nagu lasteaialapsed, te olete tülis, ma vean kihla, et te isegi ei tea ise enam millepärast ja te ei räägi 11-ga, sest kumbki ei julge. Raudselt. Miks te siis üldse pingutate? Ega suhe ei hakka toimima sellest, kui te mõlemad emotsete ja mis kõige hullem- üks emotseb mul kodus. Niimoodi, et mai julge vahepeal midagi öeldagi, isegi küsida,sest siis tuleb sealt mingi "MIDA SA TAHAD??" ja siis ma ei viitsi enam isegi lõugama hakata, et ära mõlise vms, sest ma saan aru, et te olete veel noored ja lollid. : D (ise olen ilgelt vana, tark ja kogenud), aga ma lihtsalt räägin, et te peaks veits mõtlema ka, mis on elus oluline ja suhtes oluline ja mis pole. Kõigepealt muidugi oleks teil aeg aru saada, et kui suhe on, siis ei pea enam üksi olema, ei saa enam üksi olla, ei suuda ega taha. Umbes nagu väiksena said ilma rinnahoidjata käia, aga nüüd enam ei saa mitte kuidagi ilma selleta. Maitea kas saite pointist aru. : D ja üleüldse kas see, mida kirjutasin teile kuidagigi kohale jõudis. Aga igatahes nii on.




(oi ma veel saan oma venna käest kui ta seda loeb ja veel enam saan ma tema gf-i käest kui tema seda kunagu lugema juhtub) : D

Ma olen siin igalpool twitteris ja bloggeris ja feissbuukis ja kus iganes lugenud, kuidas kõik annavad endale mingeid uusaasta lubadusi? nahhuj? nkn keegi neid ei täida, sorri, aga nii on. Ma küll ei viitsi mingit jama endale ja teistele kokku lubada. Ma kavatsen süüa, juua, pissida, laiselda, viriseda, mõliseda, puududa, külmetada, veelkord süüa, raisata, elada, alkohoolida, rikkuda, täpselt sama palju, kui ma tahan. Mitte mingite totakate normide järgi, mida ma endale lihtsalt seepärast seadnud olen, et on 1.jaanuar, vahet sel on? Ma võin krdiiiiii lubada lihtsalt 12.mai v 17.juuli v 28.september ka, et hakkan dieeti pidama (psh ma ei lubaks seda nkn never). Eriline sündmus küll see 1.jaanuar, wuhuuu euro, oleme wannabed, tahame olla suurriik. Pean ka nüüd maa ja ilma siia kokku lubama? "oiii muudan end ja hakkan paremaks inimeseks" my ass hakkan või keegi teine hakkab, ei saa asju muuta seepärast, et mingi idiootne kuupäev on, asju saab muuta tahte mitte aja järgi.

jeah. @leelo place, ta ikka ulme maun vahepeal. Istun voodil, olen facebookis, tema istub voodi äärel ja irnub omaette "Miks Sa mind ei armasta?", niimoodi umbes 10 korda, vahepeal "miks?????". Mul hakkab imelik juba. Loll blond NAINE, EIT, tema kohta võib hoopis öelda IQ=0. Ajupuudega. : D Erki on Pukas, üle 1000 aasta näeb teda ka, ta elab tallinnas btw. Samas Alari, kes peaks olema mu parim sõber, kes elab must vähem kui kilomeetri kaugusel, teda nägin ma viimati ta sünnipäeval, täpselt siis kui Erkitki. jah, alari on lohh, enam ma Su nime suure tähega ei kirjuta. Eile oli normal päev, siidreid ja õllesi läks täna kõrist ikka nats alla (loe: päris mitu), ja nüüd TO DO TODAY ON: osta andryle õlle! To do sel vaheajal on PALJU ASJU, täna hakkan õppima. Sitt oli magada ka, kuum oli ja Leelo tegi unes imelikke hääli. : D seksi vast sai, kes teab noh. Ma olen kade Leelo peale. : D : D "Mai viitsigi mõelda enam, Sa oled nii.. türa maitea, tra Sa oled nii loll inimene. DEBIIILIK!!!" Ma peaks filmima teda kunagi. "Miks Sa nii närviline oled kogu aeg? No ütle nüüd, kogu aeg Sa närvitsed, on Sul nii närviline elu?" Enda arust on ta vist mingi kuulus tsitaadimeister, istub voodi äärel, jalg üle põlve, vaatab aknast välja ja pillub neid sügavaid lauseid. Andry blogist jäi meelde üks hea lause ka: ma tänan Sind!!! Leelo.

Hea tunne on, ärkasin kell 15 läbi, vanemate voodis, beat that! Mõnus uni oli viimased mõned tunnid, kuigi mul ei ole õrna aimugi, kuidas ma sain siia voodisse. Triinu ütles, et ma ärkasin mingi aeg ülesse ja lõugasin oma venna peale(what???), et ta istub liiga palju arvutis ja saatsime 11 p*tsi ja läksin minema, tema magas edasi ja kui ärkas, et koju minna, siis ma olin diivanil maganud. Imelik, kui ise ülesse ärkasin siis olin vanemate voodis. Ma olen siiamaani siin. Terve voodi on mandariinikoori täis. Ema seda näha ei tohi. Hea on olla. Aknast välja on nii mõnus ja soe vaadata. What, kuidas saab lume vaatamine sooja tunde tekitada? Ema tegi mingit kohvi mulle just, vaht on peale ja sokolaadi tükid or smth. Päris hea on,kohvi ma ei joo, aga see on hea. Homme pean Tartu minema, autokool, joujes!!! Olengi nüüd üks päevablogija, aga mis teha vähemalt ei emo.

Life sucks anyway

Ja need inimesed, kes mu ümber on koguaeg pingutavad. Pingutavad, et keegi ja miski olla ja mida teen mina? -Mitte midagi. Vahepeal on hetked, kus lamad oma voodis, vaatad lage, kuuled, et inimesed kirjutavad Sulle midagi ja Sind ei koti, kes või mida kirjutas, sest Sind kotib ainult see üksluine lagi ja need mõttetud mõtted, mida Sa mõtled ja mis kuhugile ei vii. Pistad oma näo teki sisse, ohkad sügavalt ja mõtled, et "ma olen emo". Täpselt selline ma olengi.

I wish I could turn back time

.. aga ma ei saa...

igatsus teeb head

Miks mõned kõnnivad alati nii värdja näoga? Täpselt sellisega, et tunnevad mingit rõvedat lõhna või hakkavad kohe nutma. Täiesti mõttetu päev ka, 1.tund jäi ära, 2. ja 3. toimusid, 4. ja 5. jäävad ära ja 6.toimub, 7.jääb ära, ja siis 16.30 on trenn! Tahaks juba niiväga kossu mängida. Kaua ei ole mänginud. Ma loodan, et täna tuleb normaalne trenn ka. Tahaks neid trenne maal, Pukas, jaaaaaaaa. Ma nii igatsen neid aegu ja ma NII igatsen neid inimesi. Ma vihkan neid ebareaalseid asju ja lootusi. p.s! Tahaks jälle selle issi originaali särgiga trenni minna ja siis tahaks, et mul oleks see mp3 ja klapid oleks koguaeg kõrvas ja siis treener ütleks, et "Mul on kodus väike telekas võid selle ka nööriga kaela riputada.", siis tahaks neid päevi, kus kõik läks trennis hästi ja ka neid päevi kui läks halvasti ja ma igakord nutta tahtsin, tahaks isegi neid päevi, kus ma veel platsil mitte midagi teha ei osanud, tahaks kõiki neid ilusaid hetki selles ilusas saalis nende ilusate inimestega. IGATSUS EI TEE HEAD, SEE TEEB KURVAKS!!

Õõõõrh kui imelikke inimesi ikka olemas on. Olin bussis ja siis mingi tsikk ja üks poiss. Poisil olid mingid haiged liibukad jalas ja siis mingid kõrged (koledad) nike tossud ja endaarust oli nii ilus ja pleikud. Tüdruk oli veel õudsem. Ma ei taha endast mingit printsessi muljet jätta, aga see oli reaalne põrsas!! Poiss kiusas seda tüdrukut, näppis veits. : D Traaaa see tüdruk irnus ja kilkas üle bussi, nii närvi ajas. Vaatasin teda siis veits killeripilguga, mitu korda. Terve buss vaatas. Vaatasn ühe korra veel, siis küsis "Miks Sa mind nii vaatad?". Ütlesin talle, et "kui Sa praegu nii kilkad, siis mis hääli Sa siis tegema hakkad kui seksi saad?". Tüdruk oli vait ja poiss ütles umbes "Mis Sul viga on??", siis ütlesin poisile "Mul pole midagi, aga Sina saad küll tüdrukut esimest korda elu katsuda!". Mõlemad jäid vait, järgmises peatuses läksin bussist maha. : D Vot, tra, siukseid lohhid mulle ei meeldi.

EESTLANE OLEN JA EESTLASEKS JÄÄN

Ma ei taha, et tuleks 31.dets, ma ei taha, et tuleks 1.jaanuar. Ma ei taha eurot. Ma ei suuda uskuda, kuidas me selle kõik käest laseme, MEIE, EESTLASED. Kui palju me pingutasime, et vabaks saada, mida kõike me tegema pidime. Me laulsime, hoidsime kokku, seee tunne seal olles võis olla amazing, aga me saavutasime selle. Me võitlesime lõpuni, et saada KÕIK, kõik, mis pidi olema meie, kuuluma meile nagu kroon. Kui seda enam pole siis tekib küsimus: kes ma olen? Ennem olin ma pisike osa pisikesest riigist, millel oli oma raha aga varsti tunnen ma end nagu pisike osa suurest Euroopa Liidust. Poleks nagu midagi järele jäänud. Ma tean, see võib olla puhas emo crap, mida ma siia kirjutan, aga ma mõtlen nii. Ja miks keegi meie käest ei küsinud? Demokraatlik Eesti, aga miks ei olnud hääletust? Miks meie arvamus ei loe? Ma usun, et enamus poleks tahtnud eurot. Ma ei taha sellele enam mõelda. Varsti ei tunne ma end enam eestlasena!

Naljakas kuidas inimesed kaotavad iseseisvuse. Ajapikku hakkavad oma elu elama teiste järgi või sisi lihtsalt üleüldiste ühiskondlike normide järgi. Imelik, kuidas aja möödudes enam ei osata isegi poes valida, kas osta pere leiva või leiburi leiba, sest ei teata, mida teine eelistab. Ma lihtsalt mõtlen, et kas elus peaks üldse kogu aeg kellegi teise nimel ainult ohverdama? Kas on üldse mõtet kohandada enda elu kellegi teise elu järgi? Okei, kohandamine kohandamiseks, see on loogiline, aga kui asi võtab veelgi ekstreemsema pöörde ning varsti oled oma elus nagu kellegi vang. Mul ei ole und lihtsalt ja siis ma mõtlesin igast asjadele ja siis palju ka sellele teemale. Ma olen vist imelik, aga ma ei viitsiks kunagi kellegi nimel oma vabadust ohverdada ja mul on hea meel, et mu lähedaste hulgas on neid, kes pole suhtes olemisega oma vabadust kaotanud.

Sa võid asjade kulgemise pärast põrgulikult vihane olla. Sa võid vanduda ja oma saatust needa, aga kui su elu lõpule jõuab, siis pead sa lihtsalt minema (B. Button).


Lause on hea.

Magasin sisse täna, ärkasin 13:39, ma olen tubli laps, ma tean. Praegu on ulme külm, toas. Mul ninal on külm ja siis on selline tunne nagu see oleks hästi punane ja hästi suur, ei julge välja minnagi, äkki ongi, aga ma ise lihtsalt ei näe kui peeglisse vaatan. Õõh, kohe hakkan asju ka pakkima, lõpuks saan koju ka! : )
Peab mainima, et õues on ülipöörfi ilm. Vaatasin ennem aknast välja ja inimesed kõnnivad kõik nii tühja ilmega, nagu oleks neil halb olla.



vaatan möödakäivaid inimesi, mõtlen end nendeks
päev algas
tuues enesega tee, mida käia ei taha
hüvastijätuni on veel aega tule, ära jää maha

lahtised otsad näivad ju kõikjale järgnevat
tundmatud näod kätlevad, õppisin näitlema
igatsen olnut, vanu tuttavaid, sõpru, tüdrukuid
iga päev on uus
eelnevast mõrum, kuid

hüvastijätuni on veel aega.

tDrop- hüvastijätuni on veel aega, ps! siin pole terve laulu sõnad, üks osa on : )

Vaikselt on soe.
Õues sajab lund.
Ilm on nii ilus ent pisut märg.
Väsimus on peal.
Tahaks ära.
Tuju on kurb.
Tahaks õue minna, samas ei taha.
Tahaks juba simpsoneid vaadata.
End unustada neid vaadates.
Tahaks halva ära puhuda.
Peaks natuke õppima.
Võiks kõik olla hea.
Tahaks, et oleks juba reede.
Kõige rohkem tahaks kodus olla! KODUS : (

(sa vaatad ta silmi, sa oled mulle kallis
sa vaatad ta silmi, sa oled mulle kallis)
avan silmad ja märkan sind polegi,
vaid unenäos kohtuvad printsess ja koletis,
unenäos kuskile lendasin,
pea täis on suudlusi, mõtteid et emban sind,
aga tegelikult pole ju nii,
sest tema on printsess ja mina olen koletis,
ma ei saagi sind tegelikult kunagi endale,
kuigi loodan ja tahan endale veel,
pikad on mõtted, veel pikemad hetked,
kui olen sinuta üksi sel retkel,
aga hetkeks siis mõtlen ja maailm puruneb,
mina sulle jah, kuid sina mul ei unune,
pigista mu kätt, palun helista vahel,
palun anna endast märku see on mu südame tahe,
sisimas tean et ma ei saa sind iial,
sest ühepoolne armastus on ühelegi liiast.
(on ühelegi liiast)

(kallis, sind armastan,
vajan ainult sind, tahan olla sinuga,
sa oled see kelle nimel ma elan,
kelle pärast ma ärkan ja õhtul lähen magama,
ma pühendan end sulle,
kuid sina ei vasta,
anna lootust mulle,
sest sind armastan,
sest sind armastan)

ta emotsioonid on ta näkku maalitud,
ja elu mis ta elab seda keegi ei saa,
ma ei tea miks tema on valitud,
kuid mu haridus ütleb:tahan olla temaga,
ja iga kord kui me kohtume pargis,
lähen üksi koju jälle südamel armid,
mu südames valmib, südames salvin,
on üks tähendus:sa oled mulle kallis,
aga halvim on tulemas veel,
sest unenägudes me varsti kohtume,
ja kui näeme siis minevik kordub,
inglid ärkavad ja olevikku polnud,
kuid olin solvund ja niivõrd haavatud,
teades et tegelt oled kättesaamatu.

(kallis, sind armastan,
vajan ainult sind, tahan olla sinuga,
sa oled see kelle nimel ma elan,
kelle pärast ma ärkan ja õhtul lähen magama,
ma pühendan end sulle,
kuid sina ei vasta,
anna lootust mulle,
sest sind armastan,
sest sind armastan)

sa vaatad ta silmi ja sa armud,
ei soovi lõpetada sidet te vahel,
kui lõppeb see hetk läbib südames valu,
sest loodad et juhtuks enamat teil kahel,
TAHAD ENDALE TEDA, EI TAHA LASTA LAHTI,
TAHAD HOIDA TA KÄEST, MUIDU ELU ON VASTIK,
pisaraid täis juukseid, kuid ei julge ka öelda,
kuidas armastad teda, tahtes alati tast mõelda,
ja nii on, kõik nii peakski jääma,
sest süda räägib seda, kuidas ise seda väänad,
enamus hetked, teie vahel, on kulda väärt,
just nagu taevatähed,
piinates rohkeid, saadab südames ohkeid,
oleks armuvalu tohter, siis ravi meid ostleks,
andesta palun, oled kättesaamatu,
peale loo kirjutaks veel raamatu,
mu hinge sa jääd kuigi armid ei parane,
minu jaoks sa kallis mittekunagi ei vanane




Sobib.

Ma ei viitsi teha midagi. Vastik jõuetus on peal. Selline jõuetus, kus tahaks süüa, aga ei viitsi teha. Ja samas kui keegi teeks ja selel voodi kõrvale tooks, siis ei viitsiks isegi kahvlit tõsta ja närida. Samas peaks sööma, pole täna söönud midagi. Oehhh, elu on ikka nii raske kui oled 17.

Elus me vahepeal kardame, et me jääme millestki ilma või jääme maha, vahepeal jookseme rongile ka siis kui teame, et meil on aega, aga lihtsalt sellepärast, et kardame maha jääda.

Ma ju tahaksin teada, et mida Sa mõtled. Praegu, hiljem, üleüldse. A ei, praegu on tuduaeg ja Sa ei mõtle, aga kui Sa ärkad, siis mida Sa mõtled? Nõme on, et Sa ei tea, mida mina mõtlen tegelikult. Võino tead, mida ma mõtlen ja tahan, aga Sa ignoreerid seda ja mina, ma olen hale ja ei julge Sulle täielikult kõike öelda, sest ma kardan vastust. Ei, õigem oleks öelda, et ma tean, et seda ei olegi. Või siis kui on, siis on selleks mingi neljatäheline mittemidagi ütlev sõna. Sellest pm olematust pingutamisest minu poolt pole mitte mingit kasu, aga kui Sina pingutaksid kasvõi natukene, siis see teeks mu olemise igal hetkel paremaks.


Head ööd Sulle : *

Spend all Your time waiting
For that second chance
For a break that would make it okay
There’s always one reason
To feel not good enough
And it’s hard at the end of the day
I need some distraction
Oh beautiful release
Memory seeps from my veins
Let me be empty
And weightless and maybe
I’ll find some peace tonight




Praegu on kõik vale ja halb, ilma mingite liialdusteta.

Istun wc põrandal, Triinu on dussi all ja kuna tema minuga suhtles kui mina dussi all olin siis pean vastuteene tegema. Muidu laulan siin põrandal, enda arust ikka kõige paremini ja kõige rohkem mööda, aga see on ju andestatav.

Kus on mu ingel? kus ta on?




Muidu, mu kallile armsale heale sugulasele Jaanusele kõige paremat sünnipäeva!!! : *

LOVE YOU!!!

TRIINU ON RÄME MUNN IKKA!

Näe, kullake, Triinu, saidki midagi lugeda : )

Ma peaks nüüd pisut emokat postitama, sest ma olen nii loll.
Ja ma tunnen end nüüd nii sitasti... Ma olen halb. Ma ei ütle seda niisama suusoojaks, aga tunne on nii sitt. Oleks nagu kedagi alt vedanud. : ( Ohjah.. : (
Ma tahaks panna 100000 kurba nägu ja kasvõi 100000 pisarat nutta, aga ikka pole sellest abi... Sa oled mulle hea.

Palju tahad, vähe saad. Vähe tahad, sittagi ei saa.

NII ONGI!

A maitea, kui ma nt üldse ei taha, siis ikka saan? : D
Mingi loogiline asjade käik peab olema.
Nõme, et halvad asjad juhtuvad just siis kui kõik tundub hea. Ei, tegelt mitte halvad asjad, aga lihtsalt asjad, mis pole head.
Vaheaeg võiks ka kesta. Keegi peaks karistama mind mu laiskuse pärast. : /

Let me be the one who calls You baby all the time.

Jätke minuga hüvasti, sest homme saan ma surma. : D

Armastus on õrn. Ja me ei ole alati need parimad valvurid. Me lihtsalt vassime läbi ja teeme parima, mis saame ja loodame, et õrn asi jääb ellu.

Ma ei ole emo, ma ei ole masenduses, ma ei vaevle armuvalus, aga see on hea lause. : D

Tonight the sky above
Reminds me how to love
Walking through wintertime
Where the stars all shine
The angel on the stairs
Will tell you I was there
Under the front porch light
On a mystery night

I've been sitting watching life pass from the sidelines
Been waiting for a dream to seep in through my blinds
I wondered what might happen if I left this all behind
Would the wind be at my back ? Could I get you off my mind
This time

The neon lights in bars
And headlights from the cars
Have started a symphony
Surrounding Me
The things I left behind
Have melted in my mind
And now there's a purity
Inside of me

I've been sitting watching life pass from the sidelines
Been waiting for a dream to seep in through my blinds
I wondered what might happen if I left this all behind
Would the wind be at my back ? Could I get you off my mind
This time

I've been sitting watching life pass from the sidelines
Been waiting for a dream to seep in through my blinds
I wondered what might happen if I left this all behind
Would the wind be at my back ? Could I get you off my mind
This time


Täna on kurb päev.