Miks peab olema mingi faking poolik nädal? Raske on see 2,5 päeva vabaks lasta meid? Pole mitte MINGIT viitsimist homme kooli minna, ja ülehomme, kolmapäeval ma nkn ei lähe. : D Mõttetu seal mingi 4 tundi passida. Eilne õhtu lõppes muidu suht proolt. Kabaree oli vaadatav ning peale seda pidu Aakres ka. Olen viimase paari päeva Tartu-Puka-Tartu vahel nii palju sõitnud, et jube. Ja ma olen nii väsinud juba kõigest, et ei jõua vaheaega ära oodata. Muide hea ilm on õues.

Mõnus laupäeva hommik. Täna on tegelt kiire päev, pool 4 läheb buss tartu ja siis peab ruttu poodides käima Tartus, siis meikima, soengu tegema ja kell 19 hakkab kabaree koolis, siis peab jõudma 22:30 bussile, mis tartus elva sõidab ja elva tuleb keegi vastu, et pühapäeval ikka kodus olla ja laupäeva õhtul sõpradega pidu panna, mis on loomulikult kõige aluseks. : D Ma ei jõua enam seda paari päeva koolis käia, jube, külmavärinad tulevad. Kolmapäeval on viimane koolipäev. aga ma ei lähe, emme-issi tulevad kolmap hommikul linna, siis nendega kinke valima. Tähendab on välja valitud ainult osta on vaja. : D Kiired viimased päevad before jõule on ees siiski.

hohohohoho Christmas Carol

JÕULUD ON UKSE EES!

Käisin poodides, kõikjal on jõulud, aga minu meeleolu pole üldse jõulud ja ma ei jõua seda jõulujama enam kannatada. Ausalt. Jõulud on nii feik püha. Selles pole midagi imelist! Väiksena tundus see tõesti ilus ja imeline. Olid päkapikud, jõuluvana, ootasid jõule. Unistused sellest jõulumaast ja selles ilust, mis filmides peegeldub. See kõik tundus tõesti ilus. Väike laps, kes õhtu ennem 1.adventi otsis sussi ning kirjutas õhtul jõuluvanale kirja ja siis hommikul esimese asjana sussi juurde jooksis. Niiviisi mitu nädalat, igal hommikul. Kõik see soojus ja ootus kinke saada. No oli kena, a kuhu see kõik ilu kadus?

God ime T*RA!!!

Ega ei oskagi kuskilt alustada. Kuulsin täna, et üks väike poiss, kõigest 11.aastane Pukast suri täna öösel. Kuigi ma temaga ei suhtlenud, ikkagi on nii rõve ja haige ja vihane tunne elu peale. Mida peavad ta lähedased tundma? Ja tra terve Puka on masenduses. Putsi, miks siuksed asjad juhtuvad üldse? Mingid haiged reaperid ja killerid jäävad sis ka ellu kui noaga südamesse saavad või kuuli pähe ja siis head inimesed surevad siukestel põhjustel? Elu on nii ebaõiglane. Ja ma tean, et sellistele küsimustele ei saa kunagi keegi vastuseid, aga siiski. Sellised asjad näitavadki, et elu võib iga hetkega läbi saada, ükskõik, kus Sa oled, mida Sa teed, kui vana Sa oled. Lihtsalt nö "jumal" teeb sõrmenipsu ja kõik, elu ei ole mingil määral Sinu käsutuses ja Sinu valduses, alati võib olla viimane sekund.. Mai oska kuidagi kaasa tunda Jannele, ja üldse ta perele. Ma tõesti soovin südamest, et ta oleks teiega. Ma ei suuda ette ka kujutada, mida tähendab selline kaotus pere jaoks. See väike poiss oli ju ometi nii elurõõmus, selle aja kui ühes koolis käisime, siis ta ainult naeriski koguaeg, siblis ringi, käis kossutrennis. Lihtsalt suur osa perest sureb koos selliste sündmustega. Aga keegi ei saa sinna parata, mitte keegi, elul on omad valikud meiega, kuigi tra ma ei kiida neid heaks, seega ma ütlengi GOD IME T*RA!!!!!!!!!!

Puhka rahus!

öö

Kell on 1, ma istun lauaarvuti taga, olen kurb, jeeeeeeeeeee. Ma pean kell 6 ärkama, et Pukast Tartu kooli minna. Mul pole une raasugi. Negatiivsed emotsioonid ei lase üldse magada, miks üldse tulevad just kindlatel aegadel need emotsioonid? Ma pole siiani aru, millest on see tingitud, millal tungib meie kehasse halb/hea emotsioon. Tegelt praegu võib-olla võimendab halba emotsiooni see, et ma olen kelleski väga pettunud. Ootamatult. Ja võib-olla see, et ma vaatasin vanu pilte, ma tahaks kossu mängida, olla sõpradega, hmm ja osa must tahaks üldse vanu asju tagasi ja jama on see, et ei saa. Ah so what. See on hetkeline, homme on mul pohhui. Ei, ma pean minema magama, aga mul ei ole und. Mai julge minna ka Une-Mati on imelik elukas, kes teab, mida ta teeb muga. : D aga okei, peace and love.

peace and love.

Mul on viimasel ajal tekkinud teema hipidega. Kõige ägedam way to live ever. Tänapäeval enam mitte nii äge kindlasti nagu 60-70ndatel, aga mahe siiski. Tahaks samamoodi elada nagu nemad. Mulle meeldib nende suhtumine, ja pm 24/7 stoned olla?!?!? Andke aint kätte!! : D Oleks tahtnud ise ka seal hipideliikumises olla ja seda kõike tunda ning seda elu näha. Elu oleks 100 korda huvitavam kui praegu. Mis on üldse praegu? Tühine rutiin, saaks ainult minema. Tahaks lihtsalt kõigele byebye öelda ja sis minema trippida. Lihtsalt niisama, suunata, liiguks edasi, puhkaks, oleks eemal ja siis tuleks vb tagasi. Eriti mahe oleks sõpradega kuskile mägedesse trippida, käia päeval mäel, õhtul kuskil majakeses pidutseda ja miski ei huvitaks. Poleks muret sellep, kas riided sobivad, kas ajalugu õpitud, kas äratuskella peale ikka ülesse ka ärkan, kas unustan midagi. Oleks vabadus, kõigest, ainult enese nautimine, oleks koguaeg parajalt svipsis ja tõmbaks koguaeg kivisse ja veedaks nii paar nädalat. Peaks tegelt aastavahetuseks kuskile minema, aga keegi ei taha ja ei viitsi jnejne. Tahaks päris enda soulmate, kes tuleks igalepool muga, kes mõtleks samamoodi, aga kõik on pigem tavades kinni, ei taha uut proovida, ei julge jne. And now Cärol is looking for one.

Tänane päeva sõnum on:Elu on lühike, eira reegleid, andesta kiiresti, suudle aeglaselt ,armasta tõeliselt, naera kontrollimatult ja ära kahetse ühtegi asja , mis pani Sind naeratama …

Ehk siis mina peaks kirjutama eilse päeva sõnum, kuna avastasin selle eile. mhmh, hea, et ma oma postkasti tihti loen. Eile pidavat olema siis siuke teistmoodi päev. Mahe, armas kiri oli Siiri, andeks, et mai vastand, aga Sa tead, mis ma vastaks.

Mõtlesin täna, et miks on nii, et kui tüdrukud omavahel suudlevad ja teevad muid siukseid asju, siis on see normaalne, aga kui poisid omavahel musi teeks vms, siis nad oleksid kohe peded? Ilmselge diskrimineerimine ju. : D Okei, tegelt ise ka ei vaataks siuksed poisse, aga süda ei anna siiski rahu, miks nii on? VASTAKE MULLE????

Eile ju omg äää käisin juuksuris, ja siis värvisin end veel blondimaks äää, olen ma nüüd piisavalt blond väää? Ei teagi ää, loodan, et juured nüüd välja ei kasva ruttu ääää, võimaitea ka ää, lasin kulme ka värvida ja piirata äääää, ja OMG NAGU käisin täna ilma meigita KOOLIS juuu nagu WTHHH???? Homme küll ei julge nagu minna ilma äää, nii jube äääää, naguuu issand ää, mul uuut puudrit ka vajaaa ää, vana jumala otsas juba äää, õudne kuidas seda kulub ää. A ma nüüd lõpetan äää ja siis lähen nüüüd poodi ää, et porkse ja tiBikastet osta ääää. Davai tsäooooooooooooo

Maailmas on ikka päris palju negatiivsust. Vahest ma tunnen end imelikuna, sest mu väärtushinnangud mõneti erinevad mõnest teisest. Näiteks, ma ei poolda kaklemist, minu jaoks on nö ägedad need, kes suudavad sõnadega asju lahendada, need, kel on sõnavara ilma ropendamata selline, et suudavad inimesel suu kinni panna. Kui Sa oled siuke inimene, siis Sa oled äge. Mitte, et igasja ees ja taga rusikad välguvad. See ei lahenda ju midagi, see võib vallandada palju suuremaid probleeme. Teine asi, mis mul täna mõttes on, on see, et mida saavad inimesed sellest, et leiavad inimese, keda mõnitada ning siis lasta koguaeg ühte ja sama teemat? Over and over again. Okei, saan aru, Sulle ei meeldi keegi, mis teha. Mulle ei meeldi paljud inimesed, aga milleks peab seda igalpool leierdama? Mida see annab? Kas inimesed tahavad midagi tõestada? Ma ei tea, see ei tõesta midagi, vb ainult seda kui hale ja lapsik Sa ise oled. Vahest on täiesti keeruline või võimatu kellelegi selgeks teha, et see on nõme, sest alati peab õigus talle jääma. Mõttetu, pointless, kõik keerlebki alati nii.