..somewhere between the cigarettes and late night tv

Mul on päev otsa käind mõtteid läbi pea, mida olen tahtnud siia postitada, aga nüüd on need kõik meelest läinud. Käisin surnuaias täna, onul oli sünnipäev, soovisin palju õnne talle ja panin küünla ka põlema. Kui ma suren, siis ma tahan, et mind tuhastatakse, ma ei taha, et mind mingid nälkjad ja rõvedad ussid ja maitea mis veel sööma hakkaks. Juba mõte sellest paneb mu seljal judinad jooksma, suht kiirust ületavalt. Mõnus lõhn on ka köögis, ema teeb ahjus kana ja viriseb elutoas, et peab mulle uue mütsi kuduma ja mina istun laua taga, müts peas ja kirjutan blogisse ning unistan juba peaaegu tunniajasest sõidust Tartu. Veel rohkem unistan sellest, kuidas rongist maha tulen ning siis bussi ootan seal väljas külma käes. Mida paremat elult tahta. Järgmine nädal kavatsen oma debüüdi lumelaual teha. Mhmh, lähen ESIMEST korda LAUAGA sõitma, mõtlesin, et prooviks ära. Tahaks olla nende asemel, kes mind seal mäel ukerdamas näevad. Ja Taavi Sa oled täispaukpede, et ennem mind 17 saad, ega unistada võid, et ma Sulle õnne soovin. Lõpetuseks tahan kirjutada siiski kui väga ma talve armastan, hoolimata, et külm on, see on just mõnusaim osa.