24. juuli 2010
Ma olen masendunud nagu peni, kelle peidetud kont leiti. Ma vihkan kui asjad ei lähe nii nagu mina tahan. Ma võiksin pingutada ükskõik, millisel viisil ja ükskõik, mille nimel, aga sellel pole mõtet. Ma olen seda teinud, aga see ei aita. Asjad ei lõppe ikka nii nagu vaja oleks. Kõik inimesed arvavad, et nad tunnevad ja teavad mind läbi ja lõhki, kuna teavad mu silmavärvi, juustevärvi ja on muga kaks korda rääkinud. Ma ei taha teha asju selleks, et teha kellelegi teisele head meelt, kui ma ise seda teha ei taha. Ma tahan tunda end hästi. Aga ei. Iga teoga, mida inimesed teevad tunnen nagu mind oleks alt veetud, kuigi see pole nii. Isegi see kui ma pean olema reede õhtul üksi ja emotsema, isegi see tundub nii nagu mind oleks alt veetud. Aga mis kuradi pärast? Keegi ei sunni mind selleks. Oh, I just wanna be with You..
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar