Kell oli täpselt 15.00 kui ma trükkisin siia esimese tähe. Kui kell on täpselt 15.00 tähendab see, et rongini on täpselt 2 tundi ja 4 minutit. Ma vihkan neid pühapäevi Tartus, neid nostalgilisi pühapäevi. Ma ei oska kirjutada. Ma lihtsalt kirjutan lause ning tõusen püsti ja kõnnin närviliselt teise tuppa või koridori või teen köögis ühe ringi ning tulen siia tagasi ja kirjutan järjekordselt ühe mõttetu lause. Ma lihtsalt üritan unustada fakti, et ma pean vastama palju asju ning veel paanilisemalt püüan ma unustada seda, et reedel on geograafia riigieksam. Ma tahaksin seda edasi lükata. Hmmmmm, teadmata kaugele?
Ma olen juba mitu päeva pingsalt mõelnud sõprusele. ja mis ma tahan sellega öelda? ma ei tea. Ma lihtsalt tahaks, et see oleks sama lihtne nagu kunagi. Tahaks, et võilillepõllul naerame naerame naerame, et me ei tea mis on kahepalgelisus, et me ei tea, et asjad teevad haiget, et me ei tea, et ükspäev pole meid enam teineteise jaoks olemas, et me ei tea, et üldse inimesed kaugenema peavad, et me ei tea, et on olemas usalduse reetmine ja meie suurimateks probleemideks on see, kes ehitab liivakastis suurema lossi või kes korjab vanaema juures rohkem kanamune või kes suudab esimesena ujumise ära õppida või kellel on värvilisemad klotsid. kell on 15:22
Ma tänan Sind!
Likelike. Eriti 3 viimast sõna.
VastaKustutaainult? : S oota ainult kui emme-issi jõuavad ja Sa näed, mis värvi bandana ma valisin. : P
VastaKustuta