Tänane päev on olnud nii kuum. Ma mõtlen kraadide poolest. Samas olen ma terve päeva väljas tühja lebanud ja natukene geograafiat õppinud. Geograafia vs mina, mina vs geograafia, geograafia vs mina, mina vs geograafia. Kes võidab ?
Tuleb aeg mil maailm saab piirid
ja käidud on kõik võõrad teed.
On koduni meetrid või miilid,
taas jalge all peagi on need.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, kallis?
Kus lookleb su kodude tee?
Kas meenub sul hämaras hallis,
Siit samast kord läksid teele.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas?
On sul kindlus, kus toetada pead?
Oled loobuma olnud kord varmas,
üles leidma sa väärtused pead.
Vahel igatsed koldesoojust,
ajaga kõik on läind teisiti.
Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.
Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.
Tobe laul, ilusad sõnad.
Ja ma täna jälle lollis lootusest lootsin Sinuga aega veeta, aga nagu ikka on Sul alati midagi paremat teha kui leida aega minu jaoks.
I miss You my friend, but I dont know how to love You anymore.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar