rongiaken

Ära mine ära,
tagasiteed nii raske on leida,
ka siis
kui tulen sulle poolele teele vastu,
ka siis
kui mõtled, et mäletad kinnisilmi
meie raja kõiki tujukaid käänakuid,
kui arvad, et tunned ära
kord teetolmu tormatud jäljed,
et otsiv käsi avab ka pimeduses
ammu suletud värava,
aeda, kus kasvasid metsiku lõhnaga lilled, pole olemas
tagasiteed


rongiaknalt võib ka midagi loetavat leida. peale mitut tundi jubedat ja igavat sõitu jõudsin kõik aknad läbi käia ja see jäi meelde. ilus.

 Vot, mul on küll nüüd raske aru saada, kas inimesed avastavad facebooki või lund(mida tegelikult pole). Ei tahagi täna facebooki minna. Inimesed kirjutavad JEJJEJE LUMI PUKAS SAJAB LUND. Pimedad on kõik? või lihtsalt idioodid? Minul sajab vihma. Ja isegi kui vahepeal on paar ollust mingit valget crappi taevast alla sadanud, siis SEE ON LÖRTS!!!!

uus uus uus uus uus

Ma tahaks teada, kes päriselt seda blogi loevad. Followeride järgi seal öelda ei saa, kuna ma ise loen vb 20% blogidest, mida ma follown. : D  (ja mul käib hetkel ausalt 100 mõtet peas ringi, aga osa neist pole väärt siin mainimist ning teine osa on liiga isiklik).  

"When you're gone the pieces of my heart are missing you, when you're gone the face i came to know is missing too, when you're gone the words i need to hear to get me through the day and make it ok."

See laul mõjub kuidagi imelikult...

Kui kirjutada nüüd enda elust natukene (mida ma tavaliselt väldin, kuna mulle ei meeldi selliseid seletuskirju siia kirjutada), siis kirjutaks ülikoolist. Esiteks on mu tunniplaan selline, et ükski päev ei alga varem kui 12.15, esmaspäeviti algab üldse 16.15. Olete kadedad? : D Täna muidugi ajasin end hädavaevu jalule, et kooli minna ja siis seal olles, peale 15 minutilist passimist, teatab mingi tüüp, et loeng jääb ilmselt ära. No wtf? Mille jaoks? Teiseks peaksin vist natukene oma suhtumist muutma, kuna ma olen ilmselt meie kursusel ainuke, kes kellegagi veel bondinud ei ole. Aega nõuab, ei lähe see nii ruttu. Üldiselt on ka enamjaolt kogu aeg kurb tuju, sest tahaks koju. Ma ei ole kunagi olnud kodust ära kauem kui 5 ööd äkki? Jah, ma olen memmekas ja jobu, kes ei taha kuidagi suureks kasvada. Ja see kahenädalane eemalolek mõjub rusuvalt. Ilmselt kui koju jõuan, siis ei tõsta jalgagi koduuksest välja.

Ja mu eelmist "i hate Tallinn part I" postitust kommenteeris üks anonüümne "Sa võiks sama hästi postituse pealkirjaks kirjutada "i hate everything part 9999999999" "  ja ausalt, you made my day. : D Kahju ainult, et ma selle kogemata ära kustutasin, aga ma täitsa luban Sul selle uuesti kirjutada. 

i hate Tallinn, part I

Mille kuradi pärast ei saa olla trammi ja trolli sõiduplaanides peatuse nimed? Miks peab seal olema fking ala narva mnt jnejne, miks ei või olla nt. Tallinna Ülikool? Sellepärast, et ma sõidaks kuskile perseauku või teeksin oma margi täis võõra inimese ees, teed küsides eriti lihtsasse kohta??? Vabandust, tahtsin lihtsalt hingelt ära saada. : (   (ja selleks ei pea eriti tark olema, et aru saada, et ma taaskord valele trammile läksin, jess)

Pakkisin asju.. Nii kurb hakkas ühe hetkega. Klomp tuli kurku. Nüüd pikutan voodis ja üritan end kokku võtta ning mõtlen pingsalt, millal ma nii vanaks sain. Hetkel on küll tunne, et ei taha kunagi kodust ära minna.



TROLOLOLOLOLOLOLOLOLOLOLOLOLOLOOO : (

I want to get off and go home again
I can’t take the speed it’s moving in
I know I can’t but honestly won’t someone stop this train

So scared of getting older
I’m only good at being young
So I play the numbers game to find away to say that life has just begun.

Why do I keep running from the truth, all I ever think about is you..

arvasin, et Sa peaksid teadma.

Ma ei saa aru, kas mina jooksen kõigi eest ära või nemad minu eest. Igatahes vaatasin ühte kõige kurvemat filmi, mida ma kunagi näinud olen. Nüüd ei saa magada. Mõlgutan oma mõtteid http://www.youtube.com/watch?v=a3ZjsxWyj8I  selle saatel . : )   Kõik on tegelikult hea, vahepeal lihtsalt peab kurb olema.

Maria:
: ))))
kuulasin täna skilletit ja siis mõtlesin kohe WTTFFF
Cärol:
mikssssssss
Maria:
et mis ma ilma sinuta peale hakkan
Cärol:
ma ei sure veeeeeel
Maria:
jah
Cärol:
tibu, kuhu koolis Sa lähed?
kooli*
Maria:
TTÜ
Cärol:
ja tead kuhu ma lähen?:)
Maria:
T A L L I N N A S S E ???? : ): ():):():(:))))))
Cärol:
TLÜ, nii et Sa ei kaotaaaa mindddd
Maria:
JEEEEEEEEEE
jEEEEEEEEEE
jEEEEEEEEEEE
jEEEEEEEEEEEE
jEEEEEEEEEEEEE
MUSI MA ARMASTAN SINNNNDDDD
NIIIIIIIIIIIIII PALJU
Cärol:
mind Sind kaaaaaaaaaaaaa : ))))))
Maria:
(ma ajasin praegu käed IRL laiali)
Cärol:
(A)
Maria:
(K) (K) (K) (L) (L) (L)
mul on 18498793847 korda parem tuju nüüd :):):):)
Cärol:
peabki olema
Maria:
tänks mus




Ja mina tänan Sind kõige eeeeeest : ))))

Mul pole praegu inspiratsiooni millegi jaoks, isegi mitte elamise jaoks. Ma olen nagu taim, mis lihtsalt päevast päeva on ja midagi ei tee, peale kasvamise ja suurenemise ehk, aga teda loetakse elusolendite hulka. Ma tahan endale elu, isegi kui see tähendab seda, et sügis peaks algama. Olekski hea, uus keskkond, uued inimesed ning uus elu. Ja viimasel ajal ma oleksin nagu vihane oma sõprade peale, kes mu suveks üksi jätsid, kuigi nad lihtsalt liiguvad oma eluga edasi ning ma pean neid toetama. Ma toetangi. Mis siis, et ma ei nõustu sellega, mida nad teevad. Alari läks Jõhvi, Kaidar läks sõjaväkke ja ma igatsen neid iga päev ning iga minut, sest enne, kui nad lahkusid jõudsid nad minuga liiga palju koos olla ja koos oma lahkumisega võtsid nad nagu tüki minust kaasa.

Hiiumaa

Hmm, 9 aastat tagasi, kui esimest korda Hiiumaale läksin, siis ma ei saanud öösel üldse magada, sest selline ärevus oli sees, vara pidi ärkama kaa. Nüüd 9 aastat hiljem ei tohtinud ma magama jääda, sest ma olin purjus ja ei oleks õigel ajal ülesse saanud.

Igatahes tripp algas kell pool 4, pühapäeva varahommikul, natukene enne kaheksat olime rohuküla sadamas. Tee peal oli ikka mitu peatust ka. : D nägin kõige ilusamat päikesetõusu oma elus. 

Kuna me öö otsa maganud ei olnud, siis esimene päev koosnes pm ainult magamisest. Läksime praamilt maha, sõitsime kärdlasse, ostsime juua jne, otsisime ööbimiskoha, siis olime mingi tunnikese rannas, jõime siidrit ja siis läksime sõime ja siis magasime kella 15st 20ni. Ärgates läksime uuesti kärdlasse poodi, ostsime head ja siis õhtul istusime vaikselt rannas ja rääkisime ja jõima siidrit nii mõnus oli. 

Teisel päeval trippisime mööda Hiiumaad ringi, eksisime mitu korda ära jne. Käisime estonia mälestusmärgi juures, kassari poolsaarel, seal sõime ka, kirikutes, tuletornides, surfi paradiisis jne. Ma ei viitsigi pikalt kirjutada sellest. Õhtul tegime süüa ja väike siider jälle ja siis suht vara tuttu, kuna järgmine päev pidime vara ärkama.

Kolmandal päeval käisime shoppamas, sain endale õõhe ägeda suure ümbrikkoti, mida niikaua tahtnud olen. : D Ostsime kodustele igast nänni ka ja siis hakkasime praamile liikuma ja muud erilist ei olnud : )

Võtan blogi, kirjutan kaks rida, kustutan ära ja sama stsenaarium 10 korda..
Imelik, suvi on. Ma pole koolis nii kaua aega juba käinud. Mitte midagi pole teinud, aga tunne on selline nagu ma vajaksin puhkust. Midagi, mis mind ellu ärataks. Midagi, mis annaks motivatsiooni või mõtteid. Praegu pole mul motivatsiooni muuks kui thepiratebay.se-get this torrent. Vahepeal küll pead iseenda või kellegi teisega maha vestlusi, mis justkui annaks midagi juurde, aga paari tunniga on see jälle kadunud ja kõik on endine. 

sometimes i wish i could save you...

ja lõpetuseks
 they don't love you like i love you

Eksamid on läbi ja ma olen reaalselt nädal aega lihtsalt vegeteerinud. Ma pole mitte midagi teinud ega tahtnudki teha. Ma pole tahtnud mitte millelegi ega kellelegi mõelda ja see tuleb mul üllatavalt hästi välja. Ma elaksin nagu üksi siin maailmas. Vahepeal käin ainult vanematele pinda ja lõbustan end sellega. Tahaks juba, et oleks sügis vms, sest tahaks näha, mis elust edasi saab. Praegu on kõik nii lahtine. Millelegi ei saa kindel olla. Üks suur peatükk elus saab ju siiski läbi nagu igal pool kuulutatakse. Kuid kui aus olla, siis mind ei kurvastagi nii hullult see lõpetamine. Pole oma klassikaaslastega ala 2 kuud juba koolis olnud vms ja mingit igatsust küll kooli vastu tekkinud ei ole. Suvel kindlasti kirjutan siia tihedamini ka, kuna mul on paar trippi ka plaanis. Juba sellel pühapäeval näiteks lähen Hiiumaale koos Helisega. Kindlasti kirjutan täpsemalt ka siia, mis toimus. Lõpetamisest ehk kirjutan millalgi ning lisan ka paar pilti oma tulevasest ilusast kleidist ning SUUREPÄRASTEST kingadest loomulikult. Peaks üldse siia rohkem oma elust kirjutama mitte ainult sellest, kui sitt maailm on. : D Augustis lähen Londonisse ka mingiks ajaks ning augustis lähen ka elus esimest korda pulma. Kuigi 80% suvest ma ilmselt istun toas ja vaatan päevad läbi filme ja seriaale nagu eelmine suvi ja unustan ära, kus ma elan ja kes ma olen. : D

Ma pole küll miljoneid aastaid mitte halligi kirjutanud, aga vaatasin, et mul on 17 followeri ning mõtlesin, et patt oleks mitte midagi kirjutada. Kuigi, mis siin suurt ikka kirjutada. Kõik teavad, et mul on hetkel eksamite aeg. Kirjutan siis siia ka juba, et ma ei taha mingeid tobedaid küsimusi tuleviku kohta, isegi mitte oleviku kohta. http://www.youtube.com/watch?v=dDxgSvJINlU iseloomustab absoluutselt kõike hetkel : D ja igatahes.. teate, mis mind siin maailmas nii kuradi palju häirib? see, et ühe fucking pisikesi asja, mõtte, teo, tunde pärast, võib midagi olulist nii tundmatuseni muutuda, et tahaks igal vabal hetkel kellegi(või enda) pead vastu seina taguda.