I say:
kas reaalsus on halb ? : /
Kaidar says:
tavaliselt küll ju
miks me muidu unelmates tahame olla:D
I say:
mina ei taha :P
Kaidar says:
ilus elu sul siis:)
I say:
reaalsus on pask, a unelmad ei täitu, mis oleks topeltvalus :)
Kaidar says:
faking tõsi sul , perse küll:D

I reach out for your trusting embrace,
Smooth as silk soft as lace,
Yes it seems the harder that I try,
You back away and I start to cry,
The warmth I crave is replaced with a bitter cold,
But i can't complain I wont get bold...
At least give me a trusting embrace I'll never forget,
A final one so calm me down so I wont be so upset,
I try to find comfort here
some where close and some where near,
But when your the only one I want,
Every one else is here, and it taunts.
I just want to see you before you let me go,
And feel it on last time, your warm hold.

imelik kui näed unes, et kõnnid mööda oma vana koolimaja ringi ja seal koolis käivad kõik Su tuttavad, olenemata vanusest ja kõik õpetajad ütlevad, et Sa lõpuks tundi tuleksid, aga Sa ei lähe ja väidad, et Sa ei käi siin koolis ja Sa käid seal ringi ja pisarad voolavad kogu aeg ja kõik inimesed on teistsugused ja kõikjal on nii palju inimesi ja Sa otsid kedagi lootusetult, käid igas klassis, loed iga ukse pealt kirju, vaatad absoluutselt igasse ruumi selles hoones ning iga nurga ja asja taha, et leida, aga ei leia, mitte kuskilt ja siis Sa ainult nutad ja kui keegi küsib, mis Sul viga on, siis Sa ei saa vastata vaid hakkad rohkem nutma ja ei suuda rääkida.

Ma tahaks väga palju siia kirjutada. Tõesti.
A teate, ma ei viitsi. Ma tahaks väga teha inimestele mõnda asja selgeks ja ma tahaks väga vahepeal, et asjad oleksid mu ümber natukene teistmoodi ja ma tahaks, et inimesed saaksid asjadest aru. Aga mul ei ole mõtet isegi seletada. Kusjuures, ma ei räägi isegi praegu sellest, mis toimub minu ja mõne mu sõbra vahel vaid ma räägin üleüldiselt. Mul on kopp ees näkku panemisest ja igasugusest pasast. Ma võin olla isegi väga sitt inimene, aga niimoodi ma ei tee.

siis kui pole enam tunnet, vot siis kui pole, siis tead, et asi on rohkem perses kui ennem seda arvasid.

i know i made some mistakes.
ma ei ütlegi, et see muutub. ma olen vist alati mina ise. shitluck.
anna andeks mu vead.

nagu oleks eile olnud kui ma Sulle seda ütlesin...

" You were always there when I needed You, never left my side, always there to lean on, and dry the tears I cried. I could always talk to You, You never seemed to mind, Your voice so honest and gentle, Your words so honest and kind, I thought I'd never meet someone, as special as You are, You're my best friend in the whole wide world, You're my shooting star."

paradiis, 25-28

Kõige erksam mälestus oli teisipäeva hommik.
08.48, istusin autos, käed roolil ja ootasin surma. 10 minutit ootasin. Ei tulnud raisk. Mõned minutid hiljem seisin puu najal ning oksendasin liitreid valget vedelikku välja. Polnud kedagi, kes mu juukseid hoiaks, damn. Ei suutnud olla, valu peas kasvas üha suuremaks. Läksin magama, ärkasin paari tunni pärast, võtsin rohtu ja kunagi 2-3 ajal lakkas valu mu peas. "Võtsin" päikest. St., et olin 10 minutit päikese käes ja siis ruttu tunniks vette. Vb merevesi oligi see, mis tegelikult valu ära võttis. Who knows. Ma lubasin endale sel hommikul, et ma ei joo enam mitu päeva ja ma ei joo enam kunagi niipalju. Paar tundi hiljem kõndisin poodi ja ostsin 2 õlut. Hea oli. Järgmine päev veel rohkem. Kõik tundus ideaalne. Kolmandal päeval ehk kolmapäeval sai ka päikest pisut. Vähemalt niipalju oli aru saada, et nägu oli punane. Kui aus olla veetsin ma seal oma suve parimad päevad. Kõik tundus hea ja seal oli kõik olemas.

I say:
tra ma suren ära kui kool juba ei hakka
Andryjou. Hip-hop's no longer living. says:
Miks kooli tahad?
I say:
kui tavaliselt öeldakse, et pole munnigi teha, siis mul on veel vähem midagi teha
Andryjou. Hip-hop's no longer living. says:
:D:D.
Just, mul on vähemalt munnigi, saan teha midagi:D.

teate, mis tõsiselt sakib?
See, kui keegi on üritanud teha head nägu ja üritanud asju parandada ja Sa oled uskunud, aga siis tegelikult on ta seljataga tõeliselt suur munn olnud. Ma juba hakkan uskuma, et Eyleenil on õigus ja inimesed ei muutu. ja kui te tunnete mind, siis te teate, miks mina käitun nii nagu ma käitun. valus on.

You and me,remember
In the month of December
Sitting under that tree
Where'LOVE'was absolutely free
We were together
And romantic was the weather
You were so close
I needed no extra dose
Love was in the air
And i would see you evrywhere
Can't forget your lips,
Rosy red
Which would make even the
Braviest lie dead
I stil remember that amazing kiss
Something none would want to miss
Through beautiful lands
With my hands in your hands
We went on and on
Till the sun was gone.
Suddenly,
Suddenly,there was
Change in the weather
We were no longer together
Circumstances have betrayed us
Distances have strayed us
I know you are crying
But believe me,'I am trying'
I know you are weeping
But believe me even I'm not sleeping.
Your dream comes,but never goes.
Memories are fresh like a fresh rose.
Come back,and we'll be
Together
Come back,and romantic
will be the weather
Keep looking at the Moon
I promise we"ll meet soon......

tegelikult.. täitsa pointless on oota, loota ja unistada, kõik lendab mööda taevast. Ainult üks pisike asi, mida ma oleksin tahtnud, aga selle jaoks on ka liiga hilja. fuck. ei ole hea elada oma roosas maailmas. ei ole.

Vend tuli koju, venna tuli koju, TA TULI KOJU!!!!!

muidu on kuidagi masspass igav kogu aeg ja ma ei tee mitte midagi muud, kui vaatan seriaale. Elasin nädal aega ilma kämmita, närviline nädal oli. Lõpuks, kui oma musikese kätte sain, siis katsin ta üleni musidega. Ma kõnnin kodus ringi ja lõhnan nagu teepuuõli (see lõhn pole just parim), sest mu jalad on punne täis, mis sügelevad ja seda peale määrides sügelus natukene väheneb. : D A üks asi veel. Kuidas inimesed kogu aeg väidavad, et nad tunnevad ja teavad Sind, aga tegelikult üha rohkem panevad veenduma selles, et nad ei tea Sust sittagi? Ja see teine asi, et kui on mingi probleem, siis tule küsi ja vb ma vastan, ei pea sellest teistega rääkima või random inimestega mu hingeelu lahkama. just sayin'

mõned tunnid veel, mõned...

Tema, kes on mind unenägudes kummitanud nagu vaim seal, kus aeg seisab, tema, kelle ripsmed ma tunnen veel praegugi oma kaela vastas nagu hirmunud liblika tiivalööke.

Mul on praegu selline tegevus käsil nagu simpsonite ootamine. Just sayin'. Mul tegelt ei olegi midagi tarka kirjutada, aga lihtsalt mõtlesin, et peab elus palju tegema, kasvõi rebel elu elama. Lähen esmaspäeval paariks päevaks eemale, paradiisi. jea.

Andry, igatsen Sind, krdi litsihakatis, just sayin'.



I loved You once: perhaps that love has yet
To die down thoroughly within my soul;
But let it not dismay You any longer;
I have no wish to cause You any sorrow.
I loved You wordlessly, without a hope,
By shyness tortured, or by jealousy.
I loved You with such tenderness and candor.

JUST SAYIN'

i will stand by

Sen mitmes kord, millal ma kirjutan pealkirja, aga postitus jääb tühjaks. Ma olen napisõnaline. Aga selle pealkirjaga saan kõik öelda ka, mis hetkel tahan.

kunagi olen kirjutanud siia kuskile sellise lõigu

Minevik on naljakas, igas suhtes ja aja möödudes on imelik mõelda, kuidas inimesed muutuvad ja millised me kõik varem olime. Kasvades muutub mitu korda seltskond, kuhu Sa kuulud ja kunagi ei tea, milline Sinu jaoks tegelt parim oli. Mina ka ei tea, muidugi tahaks ma, et kõik oleks nagu varem, aga üleüldiselt toimub mingi lahkukasvamine peaaegu kõigiga ja igaltpoolt tuleb hoope, mis võtavad jõudu. Vahel tuleb mõte, et kui kõik kaovad ja on ja ei ole, siis millised on need õiged inimesed? Kõigil peab ju olema keegi, kes on Su kõrval peaaegu sünnist surmani. Või ei pea? Vähemalt keegi, kes kunagi Sulle haiget ei tee, keegi, kes alati on Su kõrval ja alati meeldid Sina talle sellisena nagu Sa ise oled, mitte sellena, kes Sa olid või sellena, kes tema tahaks, et Sa oleks. Ühel päeval saame me niikuinii aru, mis oli õige mis vale ning, kes meie kõrval alati on. Palju on selliseid inimesi, kes võiksidki alatiseks mu kõrvale jääda, aga nad kaovad ikka ja me saame aru, et keegi, kes kunagi poleks tohtinud Sind alt vedada teeb seda, üleüldiselt.

I'm about to lose my mind, You've been gone for so long!

nullpunkt.


Sinule laulan ja Sina saad aru, oled nii lihtne ja hea.

kindlasti ei mananud ma pilti oma suvest 2011 sellisena

Weird, huh ?

Ma ei kujutanud ette, et ma ärkan kell 13, siis üritan mingist kaltsust lahedat pluusi teha, seejärel joon kohvi ja lähen 1,5 tunniks üksi kossu mängima, siis teen süüa, siis passin niisama ja vaatan sarju, siis lähen vanaemale rattaga külla. Ma ei kujutanud ette, et ma istun sel suurel kiigul üksinda tund aega ja söön suurtes kogustes rohelist sibulat, mida ma ennist vanaema aiamaalt pihta panin. Üritasin endale pidevalt hoogu ka teha, lükkasin palgist. Ma ei olnud isegi kurb seal, lihtsalt sõin sibulat ja vahtisin ringi. Isegi lahe oli, igast põnevaid mõtteid tuli pähe(loe: debiilseid). Varsti lähen sauna ja siis vaatan jälle ilmselt varahommikuni sarju.

raba11

Rabal olid kõik kohal, aga üks tähtis nina jättis tulemata. (trummipõrin) ILM. Räägime lühisalt siis.

1.päev: ärkamine eyleenu juurest, tallinn-rapla pohmakaga, trippimine raplas(btw rapla on omamoodi ilus koht), rapla-järvakandi, passimine, unelemine, esimene esineja, ilm oli kohal algselt, kleit, palavus, pilvisus, esinejad, vihm, vihm, vihm, gerliga telgi ukse juures emotsemine ja reiu igatsemine, monnaga sunrise avenue, millalgi avanes esimene jook(hilja), gerli haigestumine, chill janette telgis, almost purjus, pendulum, tudu.

2.päev: ärkamine telgis, hambad pessu, poodi(üksi), festivali ala, gerli ja erki tulid, chill telklas, pood ja beershake, õlled, valisime tüütuse 2011 kelleks algselt osutus madis aga hiljem kaarel, madise kohapealt, et vana arm ei roosteta(ma pidin seda mainima : D), peavalu, singer vinger alo ja tampsiga, emotuju ja magama.

And I'll do anything You ever
Dreamed to be complete
Little pieces of the nothing that fall
May put Your arms around me
What You feel is what you are
And what You are is beautiful
May do You wanna get married
Or run away...

.. sest just tuli see laul

So You hate the way I love ?

You know, i hate the way i love too, i hate the way i smile, laugh, i hate the way i do things, i hate the way i cry, i hate the way i care or don't care at all, i hate the way i act, i hate the way i show things, i hate the way i deal with things, i hate the way i put make-up on, i hate the way i lie, i hate the way i see things, i hate the way i show my emotions or most of time i hate the way i don't show them, i hate the way i`m not always there, i hate the way i hope, i hate the way i sing, i hate the way i try to push everything away, i hate the way i feel, i hate the way i miss somebody, i hate the way i talk, i hate the way i fail, i hate the way i walk, i hate the way i hate things and persons, i hate the way i don't believe and even more i hate the way i believe in somebody, i hate the way i don't see how things are, i hate the way i don't know how to get it right, i hate the way i breathe and so on and on...

I`m happy that You only hate the way I love.

3.40

Kell on palju. vähe?



Your love gave me hope to get through with this shit ?

-

i feel so alone.

Ma isegi ei tea, mida öelda. Ma olen kurb. Tunnen end nagu friendless homo. No tõesti, ma olen kohas, kus ma ülesse kasvasin, kus ma olen veetnud 90% oma elust ja ma pean reede õhtu üksi veetma. Mitte, et see halb oleks. Mulle meeldib üksi olla, aga lihtsalt täna käisin kossu mängimas, üksi, ja korraga oli selline kurb ja õnnelik olla. Kõik kasvab lahku. Kõik inimesed, kellega ma ülesse kasvanud on nahhui kadunud mu elust. Alari, ma arvasin, et ta on mu parim sõber igavesti, aga nüüd on mul tunne nagu me oleks tuttavad. Mul ei ole teda enam. Ma ei saa talle enam millestki rääkida ja kui miski mind vaevab, siis mul ei olegi kedagi, kellega seda jagada, sest mul pole teda. Makes sense?
Ja nüüd ma istun siin, reede õhtul, 3 õllega, home alone ja kirjutan siia blogisse. Mul ei ole isegi msnis kellegagi rääkida. Kas ma kujutan oma tervet elu niimoodi ette? - JAH!
Tahaks praegu mingi hea inimesega random kohas end täis juua ja kasvõi oma kopse surnuks suitsetada millegagi. peaasi, et tekiks tunne, et Sa oleks kaugel kõigist.

"Sa oled nagu 100 aastane, koguaeg on kulm kortsus!"

..ema kuldses sõnad
So what should I do?
Aga mis nägu ma siis olema peaksin, kui mu kintsud on katki ja ma ei saa jalgu kokku panna, kuna ma olen paks ja siis on vägaväga valus kui jalad 11se vastu hõõrduvad. Kui ma tahan kõndida, siis ma näen välja nagu taha saanud jänes.
Pluss ma tunnen ka end 100 aastasena, kuna ma ei viitsi üldse tegeleda tavapäraste asjadega nagu nt. interneti külastamine. Ma ei viitsi isegi praegu msni sisse logida.
Ja on veel tuhandeid asju, mis muudavad mu nägu selliseks. Tundub, et emad tõesti teavad kõike.
Palun vabandust!

Ma olen täna joonud rohkem kohvi kui keskmine suvaline inimene tavaliselt.


Tänane päev on olnud nii kuum. Ma mõtlen kraadide poolest. Samas olen ma terve päeva väljas tühja lebanud ja natukene geograafiat õppinud. Geograafia vs mina, mina vs geograafia, geograafia vs mina, mina vs geograafia. Kes võidab ?



Tuleb aeg mil maailm saab piirid
ja käidud on kõik võõrad teed.
On koduni meetrid või miilid,
taas jalge all peagi on need.

Kus on nüüd sinu peatuspaik, kallis?
Kus lookleb su kodude tee?
Kas meenub sul hämaras hallis,
Siit samast kord läksid teele.

Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas?
On sul kindlus, kus toetada pead?
Oled loobuma olnud kord varmas,
üles leidma sa väärtused pead.


Vahel igatsed koldesoojust,
ajaga kõik on läind teisiti.
Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.

Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.


Tobe laul, ilusad sõnad.

Ja ma täna jälle lollis lootusest lootsin Sinuga aega veeta, aga nagu ikka on Sul alati midagi paremat teha kui leida aega minu jaoks.
I miss You my friend, but I dont know how to love You anymore.

Tegin enda toas asuva rõduukse ülevalt lahti, seega kuulen täpselt kõike, mis õues toimub. Mingi asi peksab kuskile vastu ja tekitab kummalisi helisid. Mul on tunne nagu keegi saadaks kuskilt mulle morse ning üritaks öelda, et "Cärol võta end kokku". On see loogiline? Nvm. jesjou, tahaks juba hommikut. Tahaks ärgata, rebida endal seljast särgi, joosta kööki, teha kohvi ja siis istuda õues ning seda nautida. mmmm kohvi, mmmmmmmmmmmmmmmmmm. Igal hommikul ma tänan maeiteamida, et mul on kodus see hea masin, millega ma saan endale valmistada maailma parimat kohvi. Igatahes mu sulest(klaviatuurist) hetkel midagi mõistlikku välja ei tule, seega ma kerin sliipi.


Ma tänan Sind!

Pole kõik nii lihtne kuis näib!

trolololololololoololololo.
Ma ei tea kas see on nüüd masendus või lihtsalt enese vihkamine?
Mõlemad?

15.00

Kell oli täpselt 15.00 kui ma trükkisin siia esimese tähe. Kui kell on täpselt 15.00 tähendab see, et rongini on täpselt 2 tundi ja 4 minutit. Ma vihkan neid pühapäevi Tartus, neid nostalgilisi pühapäevi. Ma ei oska kirjutada. Ma lihtsalt kirjutan lause ning tõusen püsti ja kõnnin närviliselt teise tuppa või koridori või teen köögis ühe ringi ning tulen siia tagasi ja kirjutan järjekordselt ühe mõttetu lause. Ma lihtsalt üritan unustada fakti, et ma pean vastama palju asju ning veel paanilisemalt püüan ma unustada seda, et reedel on geograafia riigieksam. Ma tahaksin seda edasi lükata. Hmmmmm, teadmata kaugele?
Ma olen juba mitu päeva pingsalt mõelnud sõprusele. ja mis ma tahan sellega öelda? ma ei tea. Ma lihtsalt tahaks, et see oleks sama lihtne nagu kunagi. Tahaks, et võilillepõllul naerame naerame naerame, et me ei tea mis on kahepalgelisus, et me ei tea, et asjad teevad haiget, et me ei tea, et ükspäev pole meid enam teineteise jaoks olemas, et me ei tea, et üldse inimesed kaugenema peavad, et me ei tea, et on olemas usalduse reetmine ja meie suurimateks probleemideks on see, kes ehitab liivakastis suurema lossi või kes korjab vanaema juures rohkem kanamune või kes suudab esimesena ujumise ära õppida või kellel on värvilisemad klotsid. kell on 15:22


Ma tänan Sind!

olen nüüd uus ?

Tegin uue kujunduse, kuna vana... omg, kas ma saan vana kohta üldse kujundus öelda? Kuigi ma arvasin, et must ei tüüta kunagi ära, siis seekord tüütas. Srsly kõikjal liiga palju musta pole hea, riided, blogi(kujundus), isegi mu põrandal on MUSTA(mustus ja must pole vist siiski sama asi?). Aga kunagi õhtul vb kirjutan veel, hetkel hakkan Mr. Lawrence saatel geograafiat õppima, aight!!! : )